Diabeedikabineti juhis
Ketoonid ja kõrge veresuhkur: mida teha plaasterpumba või insuliinipumba kasutajal?
Praktiline juhis haiguse, oksendamise, pumba probleemi ja DKA riski korral
Kui plaasterpump või muu insuliinipump ei anna piisavalt insuliini, võivad ketoonid tõusta kiiresti ning suureneb diabeetilise ketoatsidoosi (DKA) risk. Kõrge veresuhkru, haiguse, oksendamise või pumba vea korral mõõda võimalusel vereketooni, tee korrektsioon vastavalt raviplaanile ja otsi abi kiiresti, kui ketoonid püsivad kõrged või enesetunne halveneb.
Mida teha kohe, kui ketoonid tõusevad?
Ketoonid ja kõrge veresuhkur vajavad kiiret kontrolli, eriti siis, kui kasutad plaasterpumpa või insuliinipumpa.
- Mõõda võimalusel vereketoon, sest see annab kiirema ja täpsema ülevaate kui uriiniketoon.
- Kontrolli ketooni, kui veresuhkur on üle 13–14 mmol/L või püsib kõrge.
- Haiguse, palaviku, oksendamise või kõhulahtisuse korral kontrolli nii veresuhkrut kui ka ketoone sagedamini.
- Kui kahtlustad pumba probleemi, ära usalda ainult pumpa: tee korrektsioon vastavalt raviplaanile ja vajadusel vaheta pump.
Vereketooni mõõtmine annab täpsema ja kiirema ülevaate kui uriiniketooni mõõtmine. Kui võimalik, eelista vereketooni mõõtmist.
Korrektsiooninsuliini ja lisainsuliini kogus tee alati vastavalt oma individuaalsele raviplaanile.
Mis on DKA?
DKA ehk diabeetiline ketoatsidoos on insuliinipuudusest tingitud ohtlik seisund, mille korral ketoonid kuhjuvad veres ja muudavad vere happeliseks.
See vajab kiiret tegutsemist ja vajadusel erakorralist abi.
Millal kontrollida ketoone kõrge veresuhkru korral?
- Veresuhkur on üle 13–14 mmol/L või püsib kõrge.
- Oled haige, sul on palavik, oksendad või kõht on lahti.
- Tunned iiveldust, kõhuvalu, tugevat janu, väsimust või hingeldust.
- Kahtlustad, et plaasterpump või insuliinipump ei tööta tavapäraselt.
- Pump on lahti tulnud, tühi või ei anna insuliini piisavalt.
Vereketooni väärtused ja tegevus
| Vereketoon | Mida see tähendab? | Mida teha? |
|---|---|---|
| <0,6 mmol/L | Normaalne | Jälgi veresuhkrut. Haiguse ajal mõõda uuesti. Joo vedelikku. |
| 0,6–1,5 mmol/L | Ketoonid tõusmas | Joo vett. Kontrolli veresuhkrut ja ketooni iga 1–2 tunni järel. Tee korrektsiooninsuliin vastavalt raviplaanile. Kontrolli plaasterpumpa ja pumba paigalduskohta. |
| 1,6–2,9 mmol/L | Kõrge ketoonitase, DKA risk | Tee lisainsuliin vastavalt raviplaanile, eelistatult pen’i või süstlaga, kui kahtlustad pumba probleemi. Vaheta plaasterpump. Võta ühendust diabeedimeeskonna või raviarstiga. |
| ≥3,0 mmol/L | Ohtlik tase | Vajalik on kiire meditsiiniline abi. Võta ühendust diabeedimeeskonnaga või pöördu EMO-sse. Halva enesetunde või oksendamise korral helista 112. |
Pea meeles
Ära katkesta insuliini.
Kui veresuhkur ei lange või ketoonid püsivad või tõusevad, ära usalda ainult pumpa: tee korrektsioon pen’i või süstlaga ning vaheta plaasterpump.
Oksendamise, kõhuvalu, unisuse, hingamisraskuse või vedeliku mitte püsimise korral otsi abi kohe.
Oluline märkus
See juhis ei asenda individuaalset raviplaani.
Lisainsuliini kogus ja korrigeerimise sagedus lepi kokku oma diabeedimeeskonnaga.
Kui sul tekib kahtlus DKA suhtes, tegutse kiiresti ja ära jää ootama, et pump olukorra ise lahendab.
Korduma kippuvad küsimused ketoonide, kõrge veresuhkru ja insuliinipumba kohta
Kas ketooni on parem mõõta verest või uriinist?
Võimalusel mõõda ketooni verest. Vereketoon annab kiirema ja täpsema ülevaate kui uriiniketoon ning aitab varem märgata DKA riski.
Mida teha, kui plaasterpump või insuliinipump ei tööta ja veresuhkur on kõrge?
Kontrolli kohe veresuhkrut ja võimalusel vereketooni. Kui kahtlustad pumba probleemi, tee korrektsioon vastavalt raviplaanile, vajadusel pen’i või süstlaga, ning vaheta pump.
Millal tuleb pöörduda kiiresti arsti poole või EMO-sse?
Kiiret abi on vaja siis, kui vereketoon on 3,0 mmol/L või rohkem, enesetunne on halb, esineb oksendamine, hingamisraskus, unisus või vedelik ei püsi sees. Sellisel juhul pöördu EMO-sse või helista 112.
