Minu nimi on Marilin ja olen 1. tüübi diabeeti põdenud juba viimased 38 aastat. Mul on elus hästi läinud! Saan öelda, et siiani pole mul suuremaid diabeeditüsistusi tekkinud. Minu silmad ja neerud on korras ja saan oma diabeediga päris kenasti hakkama. Mul on 2 last ja minu eesmärgiks on elada pikalt ning õnnelikult, püsides hea tervise juures kõrge eani, et saada tulevikus nautida oma lapselaste sirgumist. Täna olen ma 46-aastane. Diabeet on minu elus alates 8. eluaastast.
Olen viimased 22 aastat olnud tööl perefirmas, mis tegutseb mitmes valdkonnas. Ühelt poolt tegelen klaasikunsti ja ehtekunstiga, teiselt poolt olen tihedalt seotud ilusalongi tööga ning kolmanda teemana toimetan ka e-kaubanduses. Elu on sisukas, kiire ja põnev!
Tulles tagasi diabeediteema juurde, siis mul on ülimalt suur heameel selle üle, et tehnoloogia areng on andnud diabeedi haldamisele nii palju häid võimalusi juurde. Loodan südamest, et ühel hetkel võimaldab Tervisekassa kõigile 1. tüübi diabeetikutele pumba kasutust, seda olenemata inimese vanusest. Tore, et täna on see võimalus vähemalt noortel olemas!
7 aastat tagasi hakkasin kasutama glükoosisensoreid ja see muutis tõeliselt palju minu arusaama oma haigusest. Lõpuks ometi hakkasin aru saama, kuidas mingi toit, tegevus ja liikumine mulle päriselt mõjub. Pidevalt jälgides oma veresuhkruid glükoosisensori abil tõusis minu elukvaliteet märgatavalt! Olen selle üle õnnelik!
Suutsin sensorite abiga saavutada üsna hea tulemuse. Enamasti olid mu veresuhkrud 75-85% ajast vahemikus 3,9-10. Paraku ei suutnud ma aga saavutada stabiilsust. Üsna sageli kõikusid mu veresuhkrud üles ja alla nagu jo-jo.
Minu huvi insuliinipumba vastu
2023. aasta sügisel hakkasin rohkem uurima insuliinipumpade kohta. Diabeedikonverentsil sain oma silmaga näha Medtrum Nano insuliinipumpa. See tundus midagi sellist, mida tõeliselt väga soovisin endalegi saada.
Kui esimest korda oma diabeediõega pumba teemal kohtusin, küsis ta algatuseks, miks ma endale pumpa soovin ja millised on mu ootused. Vastasin, et tahaksin saada oma veresuhkrud stabiilsemaks. Ta kinnitas, et seda eesmärki on pumba abil kindlasti võimalik saavutada, kuid peab õppima pumbasüsteemi hästi tundma. Pump ei ole imevidin, mis teeks diabeetiku elu maagiliselt kohe suurepäraseks. Ise peab korralikult jälgima, mida sööd ja kuidas enda eest hoolitsed. Lubasin anda endast parima.
Diabeediõde jälgis minu veresuhkrute käitumist, söömist ja insuliinikoguseid. Õnneks olen üsna korralik äppide kasutaja, mis kergendas oluliselt vajaliku info korrektset kättesaadavust. MySugr äpp näiteks on super abiline selles osas, et enda süstitavaid insuliinikoguseid lihtsalt salvestada (mina kasutasin lühiajalise insuliini süstimiseks Novopen ECHO peni ja seda loeb MySugr äpp väga mugavalt). Veresuhkruid sai jälgida glükoosisensori äpist. Diabeediõe esimene otsus oli see, et süstin pidevalt liiga palju insuliini ja üritan kogu aeg oma kõrgeid tulemusi liiga usinasti korrigeerida. Ta palus mul vähemaks võtta pikatoimelist insuliini ning vähendas ka seda, kui palju ma tohin veresuhku langetamiseks süsti teha. Paari päevaga oli mu hüpode arv tõepoolest vähenenud. Eriti just öiste hüpode esinemine. Siiski ei saanud ma lahti suhkrute kõikumisest.
Pumbale ülemineku ajaks olime diabeediõega teinud korrektuure minu söömises ja insuliiniühikutes ning ta pani mul paika insuliinikogused, mida pumbale seadistada.
Lõpuks jõudis kätte päev, mil läksin Linus Medicali, et saada endale oma elu esimene insuliinipump! Olin tõeliselt elevil!
Pumba paigaldus
Sain Linus Medicalis väga põhjaliku koolituse oma uue pumba kasutamise kohta. Veetsin nende pool ligi 2 tundi, mille käigus seadistati ja paigaldati mulle insuliinipump ning glükoosisenor, samuti õpetati, mida ja kuidas tuleb ise teha.
Pumba kinnitasime käele, sensori kintsu peale. Sain palju uut infot, kirjutasin selle kõik endale üles ning lugesin järgneva nädala jooksul üha uuesti ja uuesti üle.
Kuulujutud seoses sensoriga
Olin kuulnud erinevaid kuulujutte selle kohta, kuidas Medtrum Nano pideva glükoosijälgimise sensorid ei ole kuigi töökindlad ja näitavad näite valesti. Hoidsin samaaegselt peal ka teise firma sensorit, mida siiamaani olen kasutanud.
Esimese päeva näidud tõepoolest valetasid. Ka teisel päeval kalibreerisin sensorit üsna mitu korda. Kolmandast päevast alates aga muutus sensor üsna täpseks.
Minu esimesed muljed seoses Nano sensoriga:
- See on nii armsalt pisike!
- Seda ei tunne praktiliselt üldse!
- Kasutusmugavus on super!
- See soojeneb vaid 30 minutiga!
- Väga lihtne paigaldada!
- See kestab 14 päeva!
Mulle tundub, et Nano sensor on rohkem tundlik selle osas, kui palju vett päeva jooksul jood. Mida rohkem on kehas koevedelikku, seda täpsem on sensor. Hea motivatsioon vee tarbimiseks. 😊
Muljed seoses pumbaga
Kui sensori töö tundus igati loogiline ja harjumuspärane, siis pump oli juba midagi hoopis muud. Paigaldasime selle mulle käele. Kui olin Linus Medicali kontorist lahkunud, hakkasin kohe kahetsema pumba kohavalikut. Kartsin, et kindlasti löön oma käe kuskile uksepiida vastu ära ja mis siis saab, kui pump niimoodi käe pealt ära tuleb. Lisaks hakkasin mõtlema, kas suudan pumbaga magada. Tegelikkuses olid need hirmud asjatud. Esimese nädalaga olen selle seadmega oma käel nii harjunud, et võin kinnitada, see ei sega üldse. Ainus tegevus, mille juures peab olema ettevaatlik, on rinnahoidja vahetamine. Meestel, kes on pumbakandjad, seda muret õnneks ei ole.
Esimesed 2-3 päeva pumbaga tekitasid mul suurt segadust. Üsna harjumatu oli, et ei pidanud end enam süstima, vaid kasutasin telefoni äppi, mis annustas mulle ise insuliini. See oli tore tunne! 😊 Siiski ei sujunud esimesed päevad hästi. Võitlesin pidevalt madalate suhkrutega ja hüpod tekitasid iiveldustunnet.
Kolmandal päeval aga hakkas lõpuks kõik paika loksuma. Hiljem taipasin, et esimestel päevadel oli mul kehas veel järgi pikaajalise insuliini jääke. Seega see oli ka põhjus, miks veresuhkur pidevalt madalaks kiskus. Madal veresuhkur tekitas iiveldust ja nii oli päris keeruline samal aja magusat sisse süüa. Võtsin appi õunamahla ja see läks õnneks siiski sisse. Hiljem diabeediõega vesteldes ütles ta mulle, et oleks pidanud nendel esimestel päevadel insuliinikoguseid oluliselt vähendama. Paraku sattusid esimesed päevad nädalavahetusele ja ma ei hakanud oma muredega teisi segama.
Õnneks aga kolmandal päeval hakkas kõik toimima. Hädas olin vaid süsivesikute korrektse arvestusega. Esialgu peab pumbale täpselt ette ütlema, kui palju süsivesikuid parajasti sööma plaanid hakata. Kõige rohkem alahindasin üht viineripirukat, mille peale suutsin veresuhkru ikkagi 16 peale saada. Põnev oli aga see, et sealt kõrgelt ei toonud pump mu suhkrut äkiliselt alla, vaid tegi seda rahulikumas tempos ja aegamisi. Ise oleksin ilmselt süstiga üsna palju insuliini endale sisse süstinud ja hiljem oleksin taas hüpos olnud. Jo-jo efekt oleks garanteeritud. Seekord ma aga hüposse ei läinud.
Diabeediõde on mitu korda rõhutanud, et pumbaga peab suutma olla rahulik ja laskma sel ise toimetada. Kui liiga palju ise vahele sekkuda, hakkab veresuhkrute kõikumine taas pihta.
Neljas, viies ja kuues päev on olnud imelised! Time in tärget (4,4-13,3) on mul olnud vahemikus 95-100%! Minu insuliini kogused on märgatavalt langenud tänu pumba kasutuselevõtule. Saan pidevalt manustada insuliini juurde, aga pump aitab otsustada, mis on õige kogus. Nii võib ta veresuhkru korrigeerimiseks manustada mulle näiteks 0,25 ühikut insuliini. Kusjuures kõige väiksem kogus, mida pump manustab, on 0,05 ühikut! Minu viimane pen-süstal oli isegi tark ja sellega oli võimalik ka poole ühiku kaupa süstida, ent sellele vaatamata võis aeg-ajalt see 0,5 ühikut toimida mulle liiga tugevalt. Öösiti pole ma enam hüpos ja saan magada päris rahulikult!
28-päevase perioodi graafik näitab mitu % ajast oli veresuhkur ootuspärases vahemikus (84,1%) ja hüpos veedetud aeg oli väga lühike.
Hetkel olen veel pumbaga manuaalrežiimil, kuid üsna pea saan üle minna automaatrežiimile. See tähendab, et pump hakkab ise jälgima sensori näite ja korrigeerima insuliinivajadust. Diabeediõde ütles, et siis läheb veresuhkrute tasakaal veelgi paremaks. Kuna hetkel mul veel see kogemus puudub, siis ma praegu sellest funktsioonist kirjutama ei hakka. Selle juurde jõuan juba järgmistel nädalatel.
Järgneb…
